Skip to main content

Posts

Showing posts from September, 2017

Fileds

Sama palju kui ma armastan niidetud heinapallidega põlde armastan ma ka pikas rohus mööda aasi jalutamist. See lillede- ja taimederohkus paneb mind ikka ja jälle koju naasma mitte vaid rikkalike kimpude vaid ka rohkete näidistega erinevatest taimedest, mida siis taimeteatmiku abil määrama hakata. Mind hämmastab kui erinevad võivad olla sama aasa mitte eriti kaugel asetsevad osad. Sealt leiab fantasitilisi põllulillede klumpe, mis teeksid ka andekaima aedniku kadedaks. Seetõttu on mul alati pisut kurb, kui kogu see ilu maha niidetakse. Samas on midagi omamoodi imekaunist ka kuldses heinapallidega põllus. Niitmine on ju see, mis lubab taastärgata uuel elul, uuel rohul ja uutel lilledel, see on omamoodi taassünd. Mulle tundub nagu saaks maa jälle hingata, nagu keegi oleks ta koorma alt vabastanud.  Sel aastal, peale heinategu, ledisime me emaga kuivanud ohakaõisi (õigemini seda, mis neist alles oli jäänud), mis helkisid õhtupäikeses nagu hõbemündid. Me korjasime selle aarde põllult üles…